Parempoolse impulssiklapi struktuur ja tööpõhimõte
Parempoolse nurga impulssiklapi omadus on see, et klapi õhu sisse- ja väljalaskeava torud on 90-kraadise täisnurga all.
Klapis olev diafragma jagab elektromagnetilise impulssiklapi kaheks õhukambriks, esi- ja taga. Kui suruõhk on ühendatud, siseneb suruõhk tagumisse õhukambrisse läbi gaasihoova. Sel ajal surub tagumise õhukambri rõhk diafragma vastu klapi väljundporti ja impulssventiil on "suletud" olekus. Impulssjugakontrolleri elektriline signaal liigutab elektromagnetilise impulssiklapi armatuuri, klapi tagumise õhukambri õhuvangla avaneb, tagumine õhukamber kaotab kiiresti rõhu, diafragma liigub tahapoole ja suruõhk saab pihustada Läbi klapi väljundpordi ja impulssventiil on "avatud" olekus. Suruõhk väljutatakse klapist koheselt, moodustades joa õhuvoolu.
1. Kui impulssventiili ei toite, siseneb gaas dekompressioonikambrisse läbi ülemise ja alumise kesta ja seal asuvate drosseliaugude konstantsete rõhutorude. Kuna klapi südamik blokeerib vedru toimingu all oleva rõhu reljeefiava, ei lasta gaasi, muutes dekompressioonikambri ja alumise õhukambri rõhu ühtlaseks ning vedru toimimise all blokeerib diafragma pihusti sadam ja gaas ei torma välja.
2. Kui impulssiklapp on pingestatud, tõstetakse elektromagnetilise jõu abil klapi südamikku ülespoole, avaneb rõhu reljeefne auk ja gaas väljub. Drosseliaugu mõju tõttu konstantse rõhutorustikus on rõhu reljeefse augu väljavoolukiirus suurem kui gaasi sissevoolukiirus dekompressioonikambri konstantse rõhutoru korral, muutes rõhu dekompressioonikambris madalamaks kui madalam kui rõhk alumises õhukambris. Alumises õhukambris olev gaas tõstab diafragma, avab puhumispordi ja puhub kehasse.
